Sofi Aršas: "Inimese elu kui klaaskuul, mis võib igal hetkel puruneda, avatud raamat, mille lehekülgede lõppemisel lõpeb ka lugu, või peeker, milles sädelev üksik veinitilk on kui viimne sõõm elurõõmust. Kõik muutub ja teiseneb ja vahetab vormi. Tahaks mähkida end helesinisesse kookonisse ja lasta end kanda taevalikele maastikele. Selleks, et lihtsalt olla."
Ekspositsioonis kasutati videot, fotot, sulatatud ja puhutud klaasi.
Kõige rohkem meeldis mulle teos, kus oli kujutatud avatud raamat ja sulg. Sulg nägi väga tõetruu välja. Tekkis tahtmine neid katsuda. Alguses arvasin, et tegu on hoopis jääga.
Näitus meeldis mulle väga. Sel aastal külastatud näitustest oli just see kõige huvitavam.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar