Kunstniku huvitab aeg ning aja peatuse nähtumus kultuurilises ja sotsiaalses kontekstis. Ekspositsioon on osaliselt inspireeritud reisidega Ida-Virumaale, kus mõnedes poolmahajäetud elukeskkonnades on elu nagu seisma jäänud, elanikel ei ole tööd ning mitte mingit kujutust enda tulevikust.
Näitus paiknes pimedas ja sünges ruumis. Taustaks mängis vaikne muusika. Fotod oli eri suurustes, kuid siiski üsna minimaalsed, ja valgustatud. Pildid ise olid ka sünged ja pildistatud oli kohti/hetki, kuhu heameelega ei sattuta.
Kõrval ruumis mängis üks film, mis kujutas minu jaoks elu kõige õudsemast küljest. Filmis oli näha, kuidas üks mees tapeti, kuidas mingid noored jõid, suitsetasid ja tarbisid narkootikume. Filmi ma lõpuni ei vaadanud, sest see ei meeldinud mulle.
Arvan, et näitus oli otstarbekas ja edastas oma mõtte. Elu ei ole alati nii ilus ja tore nagu arvatakse või seda soovitakse. Elul on ka oma halvad ja mitte nii soovitud küljed.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar